Veemoto ajaloost maailmas
Esimene bensiini jõul töötav päramootor valmistati Norra päritoluga ameeriklase O. Evinrude poolt 1909.a. Enne seda oli 1866.a. patendeeritud vindiga jõuseade paatide jaoks, mida aeti ringi käsitsi (Patent 59074, oktoober 1866, Thomas Ries). Pariisi maailmanäitusel esitleti aga elektrimootoriga paadi jõuseadet.
Evinrude esimene mootor oli kahetaktiline, ühesilindriline ja õhkjahutusega. Kiiruseks saadi 5 miili tunnis. Seejärel lisas Evinrude mootorile sumbutaja, kuna müra paadis muutus väljakannatamatuks.
Esimene hüdroplaan (glisser) ehitati prantslase Aderi poolt aastal 1867. Sellest ajast alates on glisseri põhja kuju muutunud palju. On teada, et Venemaal võisteldi glisseeriva paadiga 9. augustil 1909, millega läbiti 16 meremiili pikkune distants ajaga 35.72,2.
Tsaari-Venemaal peeti esimesed mootorpaatide võistlused 19. juulil 1904 Sankt Peterburgis ümber Jelagini saare. Võitjateks osutusid Kartau ja Zolotov. 1908. aasta suvel peeti Soome lahel Sankt-Peterburi lähistel võistlused mootorjahtidele.
Londoni Olümpial 1908 osales veemotos 14 paati kahest riigist (Inglismaa ja Prantsusmaa) ning võitjad selgitati kolmes klassis. Distantsi pikkuseks oli 40 meremiili.
Klass A: E. Thuborn (Prantsusmaa) 2:26.53,0
Klass B: Suurbritannia (Thomas Thornycroft, Bernard Redwood) 2:28.58,0
Klass C: Suurbritannia (Thomas Thornycroft, Bernard Redwood) 2:28.26,0
Veemoto ajaloost Eestis
Eesti esimesed teadaolevad mootorpaadivõistlused viidi läbi Tartus Emajõel 27. juulil 1924. 6. aprillil 1950 loodi Kalevi Tartu Jahtklubi juurde veemootorispordi sektsioon, millega pandi alus veemootorispordile Eestis tänapäevases mõttes. Esimeste veemoto võistlusteni jõuti siiski alles järgmisel suvel. 6. juunil 1954 peeti VSÜ Kalev Tartu Jahtklubi Vee-Mootorspordi sektsiooni poolt organiseeritud kiirussõidu võistlused mootorpaatidele. Võistluste peakohtunikuks oli seejärel aastakümneid Eesti veemoto eestvedajaks olnud Karl Kivastik. Algusaastate põhiline eestvedaja oli Georg Vanamölder, kes käis paatide ehituse ja mootorite forsseerimisega tutvumas Moskvas, projekteeris esimesed paadid ja propageeris ala mitmetes teisteski Eesti linnades.
Järgmisel aastal osaleti üleliidulistel korrespondentsvõistlustel, millel saavutati kolm esikohta. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1957, aga juba aasta varem käidi mõõtu võtmas NSV Liidu meistrivõistlustel. Medaleid tol korral koju ei toodud, aga järgneva 35 aastaga võideti NSV Liidu meistrivõistlustelt 205 auhinnalist kohta. Sedasi kujunes Tartu veemotost linnale tõeline lipulaev spordis.
Tallinna veemootorisportlased osalesid võistlustel esmakordselt 1958. aastal. 1961. aastal alustasid entusiastid Pärnust ja Narvast. Võistlejaid on olnud nii Loksalt, Võrust, Viljandist kui ka Haapsalust.
Eestis on vähe tehnikaspordialasid, kus võiks ette näidata järgnevaid tulemusi (seisuga 2007):
- 3 maailmameistritiitlit
- 4 Euroopa meistri tiitlit
- 2 juuniorite Euroopa meistri tiitlit
- 23 auhinnalist kohta rahvusvahelistelt tiitlivõistlustelt (EM ja MM)
- 195 medalit NSV Liidu meistrivõistlustelt, millest 74 kuldset
- 25 medalit NSV Liidu noorte meistrivõistlustelt (11 kuldset)
- 46 NSV Liidu rekordit
- 10 maailmarekordit, millest 2 on veelgi kehtivat
Kõik EM ja MM tiitlid ning medalid on võidetud alates aastast 2000. Eestis on selgitatud maailmameistrid klassides (O-125 2 korda, O-250, O-500 ja OSY-400). Euroopa meistrivõistlused või EM-i etapid on peetud järgmistes paadiklassides: O-125, O-250, O-500, OSY-400 ja JT-250. Regulaarselt korraldatakse Eestis Balti meistrivõistlusi. Kahel korral on Tallinnas selgitatud NSV Liidu meistrid (1961 ja 1976) ning 1988 toimusid Harku järvel Sotsialismimaade karikavõistlused.
Eestis võisteldakse Tallinnas Harku järvel, Tartus Emajõel (Kvissentalis) ja Anne kanalil, Võrus Tamula järvel, Pärnu jõel ja Viljandi järvel. Varem toimusid võistlused ka Narvas.Kiiruste areng Eesti veemotos on olnud järgmine:
| Kiirus | Sportlane | Asukoht ja paat |
|---|---|---|
| 40 km/t | 1955, Georg Veerma | Tartu, Skuuter 750 |
| 50 km/t | 1956, Aleksei Karoles | Tartu, Skuuter 500 |
| 60 km/t | 1959, Mart Taniel | Tartu, Glisser 500 kg (GS) |
| 70 km/t | 1961, Mart Taniel | Tartu, O-175 (SJ) |
| 70 km/t | 1961, Maie Kaasik | Tallinn, O-175 (SJ) |
| 80 km/t | 1961, Mart Taniel | Tartu, O-175 (SJ) |
| 90 km/t | 1961, Rein Peiker | Tartu, O-250 (SA) |
| 100 km/t | 1966, Lembit Aaslav-Kaasik | Tallinn, O-175 (OJ) |
| 110 km/t | 1967, Vello Palm | Tallinn, O-250 (OA) |
| 120 km/t | 1971, Kalju Maas | Tallinn, Glisser 2500 cm³ (R-4) |
Praegu kehtivatest Eesti kiirusrekorditest on kiireim Uku Aaslav-Kaasiku poolt aastal 2007 püstitatud O-500 klassi rekord kiirusega 153.29 km/h.